2012 Kas lõpp või uus algus?
UUENDATUD 26.02.2012
Viimastel aegadel on kõiksugu meedias palju käsitlemist leidnud 2012 aasta võimalik maailmalõpu teema. Infot on seinast seina. On neid kes kardavad maailmalõppu, kes näevad selles millegi uue ja ilusa sündi ja neidki, kes lihtsalt ignoreerivad kogu seda teemat.
Mis siis tegelikult hakkab juhtuma 2012?
Üks oluline info, mis on isegi massmeediast, nagu suuremad telekanalid, ajalehe väljaanded ja internetiportaalid, läbi käinud on teade, et teadlased on teinud üsna suure prohmaka päikeseaktiivsuse tsüklite arvutamisel.
Mida see täpsemalt tähendab?
Iseenesest võib see tähendada kõike. Alates sellest, et kellelgil on kasulik, et külvata paanikat, kuni sinnamaani välja, et 2012 lõpp või 2013 on oodata tugevat plasmapurset päikeselt, mis sisuliselt pühib minema kogu meie arenenud tsivilisatsiooni selle osa, mis sõltub elektroonikast.
Väidetavalt teadlased alahindasid päikese aktiivsust arvutades võimalikke plasmapursete võimsust. Ehk võimalik plasmapurse hinnati väiksemaks, kui see peaks tegelikult tulema. Kindlasti oleme kõik märganud, et päikesega midagi erilist on toimumas, sest viimaste aastate kliima käitumine, meie armsal koduplaneedil, on tunduvalt, meile harjumuspärasest suunast, kõrvale kallutatud.
Kui võtta arvesse, et ühe inimpõlve kestvus on umbes 80 aastat, siis ei tähenda meie tähelepanekud iseenesest mitte midagi. Kogu loodud elab tsüklite kaupa ja väga vabalt et me lihtsalt oleme sattunud ühe sellise tsükli tunnistajaks.
Kuid miks on kogu see poleemika üldse 2012 aasta ümber käima läinud?
Kindlasti olete kuulnud kuulsast Maiade kalendrist, mis justnagu meie kiuste just 21.detsembril 2012 otsa saab. Mis häda oli neil just see lõpetada 21. detsembril, aga mitte näiteks 12. septembril või siis üldse 31.detsembril? Teooriaid selle kohta on palju. Alates sellest, et Maiade kalendris käis arvestus hoopis teistmoodi, kui meie seda praegu teeme kuni selleni välja, et lihtsalt sellel ajal lõppeb järjekordne tsükkel ja aja arvestamine kaotab oma senisel kujul mõtte.
Samas üks teooria on seotud meie päikesesüsteemi mõjutava sündmusega, mis võib esile kutsuda nii päikese aktiivsuse tõusu kuni selleni välja, et meie maa võtab kätte ja pöörab ennast ümber.
Jutt käib ühest teisest päikesesüsteemist, mis meie omale liiga lähedale kipub tükkima. Ja enamgi veel. Teadjamad väidavad, et seda juhtub enam vähem iga 3600 aasta järel.
Tegemist on iseenesest pruuni kääbusega, mille ümber tiirlevad planeedid. Pruun kääbus on teadagi süttimatta täht, kuna selle mass ei ole piisavalt suur, kuid, mis samas kiirgab infapunast kiirgust. Seda saab näha vaid infrapuna teleskoobiga, milliseid on arusaamatult palju taevasse lennutatud ja isegi lõunapoolusele ülesse pandud. Ei tea, millest selline huvi. Niisiis sattub see pruun kääbus meie meie päikesesüsteemi, põhjustades sellega paraja segaduse.
Üks kunstihuviline on pruuni kääbuse orbiiti just nii kujutanud.
Selle süttimata tähe gravitatsioon väidetavalt mõjutab kõiki meie päikesesüsteemi objekte, kaasa arvatud Päike ja Maa. Ja just nimelt selle gravitatsioonilise mõju tõttu võib Päike "purtsatada" natuke rohkem, kui meile meeldiks ja meie armas planeet keerab ennast ümber.
Väidetavalt on meie planeet seda juba korduvalt teinud ja iseenesest ei ole tegemist elu lõppemisega siin paneedil vaid tegemist on hädavajaliku toiminguga, et elu saaks just jätkuda. Maa teab täpselt mida teha, et elu saaks edasi toimida.
Nii mõnigi võib nina kirtsutada ja nähvata, et mida tonti sa jahud, kas tahad öelda, et meie planeet omab mõistust? Kindlasti omab ja inimkond on osa sellest mõistusest. Küsimus on vaid selles, kas planeet Maa jätkab koos meiega või ilma meieta.
Uskumatu!
Kindlasti olete kuulnud kõiksugu teooriatest, mis iseenesest on üsna uskumatud esmapilgul. Näiteks seda , et meie planeet on tegelikult seest õõnes või isegi seda, et meie kuu on seest õõnes. See viimane teooria läks liikvele peale seda, kui USA astronaudid, kes kuul käisid rääkisid sellest, et kui stardimoodul kuupinnale kukkus olla kuu peale seda veel 30 tundi vibreerinud. Mida iganes see tähendab.
Üks väide on selline, et Maa suuruse planeedi kohta on meie kuu liiga suur. Iseenesest ei tohiks seda taevakeha seal üldse olla. Jahmatav väide kas pole? Sest meile kõigile on ju õpetatud, et kuu omab väga suurt tähendust elu tekkimisel planeedil Maa.
Aga osad ütlevad, et kuu ei omagi elu tekkel nii suurt tähendust. Et kuu on siia hoopiski toodud kellegi poolt teadmata kust ja teadmata milleks. Mõned NASA ametnikud lausa väidavad, et kuu on täis baase, mille autoriteks ei ole inimesed. See olla ka põhjus, miks inimesed pole enam kuule tagasi läinud.
Mina isiklikult ei oma kinnitust, mitte ühelegi väitele, millest ma kirjutanud olen, kuid samas ma pean tunnistama, et midagi kummalist siin toimub küll. See on iga-ühe enda otsustada, kas ta usub maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse või mitte, aga mina ise kipun arvama, vastupidiselt oma senisele arvamusele, et oleks üsna ülbe arvata, et me Linnutee galaktikas ainsad mõistuslikud olendid oleme. Rääkimata veel kogu universumist ja võimalikest paralleeluniversumitest. Mis asi see kummaline siis on?
Disclousure Project
Alles hiljuti oli mul võimalus tutvuda suuremahulise videomaterjaliga, mis näitas ühte pressikonverentsi, kus USA endised sõjaväe, NASA, sõjaväeluure ja CIA agendid rääkisid esimest korda avalikult kummalistest sündmustest, mis toimusid ajavahemikul 1942-1960. Kuna tegemist oli inimestega, kes ise on selles kinnises süsteemis töötanud ja hoolitsenud selle eest, et see info välja ei lekkiks, siis mida kuradit nad siis nüüd seal tegid?
Ütlen ausalt, et see kõik on natuke segane lugu, kuid fakt jääb faktiks.
-- vahemärkus 26/02/2012 --
Viimasel ajal olen saanud kinnitust, et kahtlus, mis mul tekkis seoses Disclousure projektiga, on üha rohkem kinnitust leidmas. Nimelt võttes arvesse teatud isikute märga unelmat ühtse valitsuse moodustamiseks meie planeedil, on rünnak kosmosest, suurepärane võimalus tekitada totaalne kaos, mille tagajärjel on imelihtne ühendada kõik sõjalised struktuurid ühtse juhtimise alla.
Ehk suurendades inimestes hirmu potentsiaalse kosmosest lähtuva rünnaku ees, võib vabalt sangaripasunat puhudes kõiksugu agendasid ellu viia. Vastavasisulisi filme on viimasel ajal ka lausa meeletutes kogustes tootma hakatud ja inimestele pole see idee enam nii võõras.
Selge on see, et lihtsalt niisama ei õnnestu Uue Maailma Korda kehtestada, sest neid kurradi separatiste ja vabadusest kaagutavaid tegelinskeid kõik kohad täis. Ja kui hakata oma plaane teostama jõhkra jõuga, siis tulemuseks on igikestev vastasseis, mis tähendab liigset ressursi raiskamist.
Aga nüüd kujutage ette, et ei tea, millisest Universumi avarusest tulevad kurjad olevused, kes ähvardavad meie planeeti orjastada või siis lausa hävitada ja lahti läheb tõeline möll, mis hävitab 80% kogu Maa populatsioonist. Ja siis, kui olukord näib juba lootusetu õnnestub need kosmose kurikaelad peatada ja ka hävitada. Vau, milline võit. Milline vaprus inimkonna päästmisel.
Kuid lugu veel siin ei lõppe. Nimelt tabab maad tohutu toidupuudus, mis esmajärjekorras just linnas elavatele inimestele avaldub. Lähevad lahti rahutused ja rünnakud üksteisele kui ka valitsuste vastu. Tuleb viivitamatult kogu senine majandus ja poliitika ümber vaadata, sest omaette, ei saa me ju enam hakkama. On vaja ühtsust, mis aitaks meil kõigil ellu jääda.
Ja mis te arvate, kas see hetk ei ole kõige õigem, kuna rahvas juba ise anub seda, kehtestada ühtne, kogu Maad kattev jõustruktuur, meie planeedi kaitseks. Ikka on. Ja nii ka keegi võib vabalt olla ka planeerinud. See nagu te aru saate on vaid spekulatsioon ehk vandenõuteooria, mis tõsi kuidagi imehästi sobib selle Disclousure projekti taustale.
Arvestades, kui palju on valitsused vaeva näinud kõiksugu uute tehnoloogiate kallal, siis iseenesest tulnukaid mängida polegi teab, mis keeruline üritus. Too aga kuu tagant mõni suuremat sorti lennuvõimeline masin täis tikituna lasereid ja muid surmatoovaid imevigureid, ning vaatemäng võib alata.
See jutt ei ole kuidagi moodi mõeldud eitama maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu. Lihtsalt veel üks mõttelõng võimalike lähituleviku stsenaariumide ritta. Ja lõppude lõpuks, kes kurat need UMK loojad siis lõppude lõpuks on?
Ma nüüd vaatan, et sellest eelnevast saaks väga hea filmistsenaariumi. Tuleks selline põnevik, et hoia kõigi küüntega toolist ja varvastega vaibast kinni, muidu lendad minema :-)
-- /vahemärkus --
Keegi, kes ei ole siit planeedilt pärit, käivad siin ja toimetavad midagi. Eriti huvitavad olid need lood, kus raketibaasi insener rääkis juhtudest, milles tundmatute lendobjektide ilmnemisel raketibaasi kohal, tuumalõhke laenguga rakettide juhtelektroonika otsad andis.
Iseenesest, kui mäletate, siis 60-ndate aastate Kuuba kriisi reaalse tuumasõja, hoidsid ära just nimelt rakettide kontrollmehhanismide rikked nii Nõukogude Liidus kui USAs.
Mul ei ole mõtet seda pressikonverentsi ümberjutustama hakata, vaadake parem seda ise. Ma lisan ka lingi veel lisamaterjali peale, mis sisaldab samuti hubitavaid juhtumeid:
U.F.O DISCLOSURE PROJECT -FULL VERSION
4 Hour Witness DVD - Part 1 of 2
4 Hour Witness DVD - Part 2 of 2
Niisiis mis sellel kõigel on pistmist 21.detsembriga 2012?
Kui nüüd kuulata kõiki neid lugusid mida endised ametnikud räägivad, siis tekkib küsimus, mille pärast on tulnukatel vaja kaitsta meid hukatuslike tagajärgede eest, kui 21. detsembril peaks ju nagunii kõik otsa saama, vähemalt enamuse jaoks igal juhul?
Minu isiklik arvamus on, et lõpust ei maksa veel rääkida. Elame veel. Küll aga tasuks rääkida sellest, mida inimesed ise on meie koduplaneedile teinud. Kuidas korporatiivne mõttelaad on hävitamas iga päev nii loodust, kui ka meie tervist. Ja mis kõige tähtsam, miks enamus lasevad sellel südamerahus sündida? Me oleme lasknud ennast trikitada tarbimisühiskonda, kus keegi isegi ei mõtle, kust kogu see ressurss tuleb ja millise hinnaga.
Kuid kes on inimesi trikitanud? Keegi, kes kõigest sellest kasu saab oleks vast kõige loogilisem vastus. Kuid kes see on? Usklikud ütleksid kohe, et see on Saatan. Mittereligioosed inimesed ütleksid, et keegi kes ei hooli elust sellel planeedil. Huvitav kes see võiks olla?
Minu arvamuse kohaselt tuleks süüdlaste jahtimine korraks peatada ja vaadata iseendale otsa. Eelkõige oleme meie ise, kes seda teevad. Meie ise ju oleme otsustanud töötada metsaraiduritena, naftapuurijatena, tehaste töölistena, teadlastena, poliitikutena jne. Meie ise oleme ka tarbijad. Ja kõige kurvem on see, et meie ise matame miljardite tonnide kaupa prügi nii merre kui ka maa-alla.
Muidugi ei tasu unustada fakti, et meid on trikitatud seda tegema, aga samas otsuse tegutseda mingis suunas teeme ikkagi meie. Muidugi võib väita, aga mis mul muud üle jääb. Minust ei sõltu ju midagi. Et ülemused peaksid ikka kõigepealt otsustama ja siis saab kõik korda. Vabandage väga, aga see on loll jutt ja mida kiiremini me seda mõistame seda kiiremini me selle jama ära lõpetame.
Inimkond on jälle jõudnud punkti, kus vastutuse lükkamine kellegi teise õlule ülimalt enesestmõistetav tegevus. Alati on keegi teine kõiges süüdi ja vastutav. Võtta vastutus oma enese elu üle ongi minu arvates üks olulisemaid eesmärke. Vastutuse võtmine tähendab teadlikkuse tõusu ja arusaama, et kõik, mis meiega juhtub saab olla põhjustatud kas meist enesest või siis kellesti teisest. Mina isiklikult pooldan seda esimest varianti.
Kes me oleme?
Inimkond on juba mitmeid ja mitmeid kordi alustanud nullist sellel planeedil ja ikka on tulemuseks olnud täielik häving. Kuid seekord on siiski võimalus, et me ei pea uuesti alustama. Omame juba üsna soliidset kogemust nii matriarhaalsest kui ka patriarhaalsest ühiskonnast. Mõlemad ajajärgud tõestasid, et üksteise halvustamine ei vii mitte kuhugi. Nii meestel, kui naistel on üksteist vaja, sest me täiendame üksteist. Ainult ühiselt tegutsedes saame rajada ühiskonna, millel on tulevikku.
Isegi, kui on tõsi, et tänapäeva inimene tekkis geenimanipulatsioonide tagajärjel, siis see ei muuda meie olemust hingelisel tasemel, ega võta ära meie mälu kõikidest eelnevatest aegadest. Võibolla kest on muutunud, aga sisu on ikka sama. Me tuleme ikka ja jälle tagasi siia, et saavutada täiuslik kogemus füüsilisest maailmast. Miks? Sest see ongi kogu mõte meie viibimisel füüsilises maailmas. Me tuleme niikaua tagasi, kuni oleme kõik variandid läbi proovinud.
Kust me siis tuleme?
Me tuleme mittefüüsilisest ja sinna me ka tagasi lähme. Me oleme osa kõiksusest ja läbi meie saab ka kõiksus tunneteda füüsilist maailma. Aga mis see füüsiline siis on? Kvantfüüsika järgi füüsilist tegelikult ei eksisteerigi. On vaid erineval sagedusel võnkuv energia, mille meie tunnetus füüsilisena käsitleb. Ehk aatom, mis oma olemuselt ei ole füüsiline vaid energeetiline nähtus, saab samaaegselt olla igal pool, aga sellel hetkel, kui keegi seda vaatleb, on ta just seal, kus vaja.
Ehk meile kõigile tuntud filmisari Matrix ei olegi niiväga ulme? Küsimus on endiselt sama. Millise pilli me valime? Millist reaalsust me omale loome?
Milleks kõiksusele seda vaja on?
Aga põnev on ju. Kas pole?
Olen kokku kogumas erinevaid materjale, mis minu isikliku arvamuse kohaselt on oluline, et mõista, mis meie maailmas on kunagi toimunud, toimub selsamal hetkel ja milline võiks olla meie tulevik. Need materjalid on oma olemuselt väga erinevad, aga samas kõiges selles on oma loogika. Aga samas las igaüks otsustab ise. Paraku enamus materjale on inglise keelsed, aga mine tea võibolla võtan aja ja tõlgin osa ka eesti keelde. Ingliskeelsetele materjalidele ligipääsemiseks tuleb ülevalt keelevaliku alt valida keeleks ENG
Head lugemist.
